I MOODUL: Ülesanne 1:
Loe läbi mooduli sissejuhatus ja vaata läbi õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:
Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus
Mõiste “Infojuhtimine” võeti kasutusele 1970ndate lõpus. Infojuhtimine tähendab informatsiooni tõhusat haldamist ja kasutamist.
Mõiste “Teadmusjuhtimine” tuli kasutusele 1980ndate aastate teisel poolel. Teadmusjuhtimise keskmeks on teadmised ja teadmus. Teadmusjuhtimise kasutusele võttu seostati USA juhtimiskonsuldandi Karl Wiigi. Teadmusjuhtimise arengut mõjutasid aastatel 1996 ja 1997 järgmised kodanikud:
Thomas A.Stewart artiklite seeria ajakirjas “Fortune”(Stewart 1993,1995);
Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi(1995) raamat “The Knowledge Creating Company”
Infojuhtimise komponentideks on välja toodud järgmised olulisemad aspektid:
*Infovajaduse väljaselgitamine
*info hankimine
*info säilitamine
*info edastamine
*info toodete ja -teenuste arendamine-
Infojuhtimine ja teadmusjuhtimine on omavahel seotud ning enamasti käivad nad käsikäes. Ehk siis, üks ei saa ilma teiseta, või üks täiendab teist.
Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad
Teadmusjuhtimist on vaadeldud erinevatest seisukohtadest ning sellest tulenevalt on välja toodud mõningad terminid:
*tehnotsentristlik, mis keskendub laiaslaastus tehnoloogiale, sageli isegi infotehnoloogiale, mis töötleb andmeid ja informatsiooni.
*organistasiooniline, mis vaatleb organistasiooni infrastruktuuri
*ökoloogiline- inimeste, identideedi, teadmiste ja keskkonnaga seotud tegurite tunnetamine keeruka kohanemissüsteemina
Mõned olulisemad sündmused teadmusjuhtimise arengus:
• 1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
• 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja
vaiketeadmised (tacit knowledge)
• 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom
Lloydiga The Know-How Company.
• 1991.aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks,
mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega
• 1991.aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli ‘knowledgecreating
company’, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi’ga
samanimelise raamatu (1995).
• 1993.aastal ilmus Tom Stewart’i artikliteseeria ajakirjas Fortune – ‘Intellectual capital:
your company’s most valuable asset’ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest
• 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge
For Strategic Advantage.
• 1996.aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas
• 1998.aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt:
Knowledge for Development.
• Hiljutised uuringud näitavad, et 75-80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja
teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil.
Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused
I arenguetapp oli seotud eelkõige infotehnoloogiaga. Sellel perioodil tunnetasid
suured rahvusvahelised konsultatsioonifirmad informatsiooni ja teadmiste olulisust
organisatsioonide edukaks toimetulekuks. Peamisteks märksõnadeks olid „parim kogemus“ (best practice) ja
„kogetud õppetunnid“ (lessons learned).
• II arenguetapil tunnetati inimressursside olulisust ja lisandus kultuuridimensioon.
Sellel arenguetapil kerkisid esile oluliste märksõnadena „õppiv organisatsioon“ ja
„vaiketeadmised“. II arenguetapi peamine eesmärk oli probleemide lahendamine, kuidas muuta erinevad firmad õppivateks organisatsioonideks. Oluliseks märksõnaks
kujunesid ka „praktikakogukonnad“ (communities of practice).
III arenguetapil hakkati looma otsisüsteeme.
Põhiküsimuseks oli see, kuidas kirjeldada ja organiseerida sisu nii, et infokasutaja
teaks selle olemasolust ja saaks sellele kiiresti ning kergesti kätte ning seda
tulemuslikult kasutada. Selle perioodi märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja
taksonoomiad.
Teadmusjuhtimuse teoreetikud leiavad, et on olemas ka IV arenguetapp, sellele etapile on iseloomulik organisatsiooniväline informatsioon ja teadmiste olulisus.
Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega
Teadmusjuhtimine on väga mitmekülgne, see on seotud mitmete erinevate valdkondadega. Nendeks on:
- Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
- Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
- Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas
Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga,
informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiagam epistemoloogiaga,
eetikaga, jne.
Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused
Infojuhtimise komponentideks on välja toodud järgmised olulisemad aspektid:
*Infovajaduse väljaselgitamine
*info hankimine
*info säilitamine
*info edastamine
*info toodete ja -teenuste arendamine-
Teadmiste tüpoloogia
Õppejõu slaide läbi töötades jäi mulle hästi meelde DIKW mudel, mis on traditsiooniline teadmiste püramiid. Mida see siis endast kujutab?
Paljud teoreetikud näevad informatsiooni ühe lülina
hierarhias:
• Data – Andmed
• Information – Informatsioon
• Knowledge – Teadmised
• Wisdom – Teadmus/tarkus
Joonis 1. Teadmiste püramiid
Selgitan natukene ka joonisel seisnevaid termineid. Data, mis asub püramiidi madalamal tasandil näitab andmeid, sümboleid ehk siis andmeid, mida kogutakse, töödeldakse ja seejärel edastatakse. Information, andmed mis on töödeldud juba selliseks, et nad oleksid sobivad kasutamiseks. Vastavad küsimustele : “kes”, “mida”, “kus”, ja “millal”. Knowledge, andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas”. Wisdom e hinnatud arusaamine.
Teadmiste hankimise viisid ja allikad
Teadmusjuhtimist eristatakse kolme peamise allika näol:
Parim kogemus või hea praktika (Best Practices) ehk parima kogemuse äriprotsess, mille käigus on saavutatud parimal viisil teatud eesmärgid.
Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) ehk see salvestab olulisemad sündmused ja otsused organisatsioonides.
Praktikakogukonnad (Communities of Practice) ehk ühist huvivaldkonda omavatest üksikisikutest koosnev võrgustik.
Kasutatud kirjandus:
Virkus, S. (2017). I moodul: teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad (pdf-fail).
JAANA HARIDUSTEHNOLOOGIA ÕPINGUD 