Analüüsi ühte eelpoolnimetatut artiklit järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt:
Valisin lugemiseks Liiv, I. Ja Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine.
Minu arusaam ja vaatenurk antud artiklist on järgmine. Head lugemist.
• Millised on artikli peamised seisukohad?
Teadmisjuhtimise kui uue distsipliini (Õppeaine, teadmisharu) eesmärk on õpetada nii faktiteadmiste kvantitatiivse suurendamise kui ka kvalitatiivse arendamise ja rakendamise oskusi ja pädevusi. Tekib võimalus äriprotsesse, organisatsioonistruktuure ja organisatsiooni strateegilist juhtimist rikastada fakti teadmistega; dünaamiliste teadmiste omandamine v6imaldab parandada teadmisi kvalitatiivselt. Tekib v6imalus äriprotsesse, organisatsioonistruktuure ja strateegilist juhtimist rikastada korraga nii faktiteadmiste kui ka dünaamiliste teadmistega.
Artikli peamine seisukoht minu jaoks tähendab seda, mida raamatu esimese peatüki pealkiri ütleb: Teadmisjuhtimine kui dünaamiliste teadmiste kujundamise ja uuenduste valjamõtlemise
vahend .
Artiklis on kajastatud järgmise teadlaste käsitlusi: Van der Spek ja Spijkervet, Quinn jt, Parsaye ja Chignell, Brooking, Alter ja Tobin, Beckman jt. Need teadlased nimetavad teadmiste hierarhia tipus olevat elementi “tarkuseks”. Raamatus on välja toodud erinevad teadmused. On juttu avatud ja varjatud teadmistest, mis lühidalt öeldes kirjeldab Teadmispõhise majandusühiskonna paradigma järgi on teadmispõhisele majandusühiskonnale iseloomulikeks joonteks aktualiseerida tänapaeva töökeskkonnas kõiki teadmiste vorme. Dünaamilised teadmised– selle kohta on öelnud teadlane Whitehead
juba möödunud sajandil, et pole olemas täielikku tõde, vaid kõik on pooltõed. Mina olen temaga osaliselt samal seisukohal, sest minu enda jaoks on ka nii, et kõik asjaolud vms ei saa olla tõelised, kasvõi kõiksugused väited, mida me loeme, kuulame igapäevaselt, ei saa olla 100% tõesed, kuna osaliselt pole neid suudetud tõestada.
Info on põhivõimalus, mille kaudu tootajad saavad tänapaeval kasutada teaduse ja tehnoloogia saavutusi.
Infoteavitamine on trükisöna, raadio, televisiooni, kampaaniate jm kaudu edastatav sönum üksikisikutele ja gruppidele.
On ka öeldud et info kui motivaator. Miks? Sest info jagamise olulisemaks põhjuseks on töötajatele tekitada kindlustunnet. Keegi ei soovi, et tema töötaja lahkub ettevõttest vms põhjusel, et informatsioon ei jõudnud kohale või jäi lausa kättesaamatuks.
Teadmiste defineerimise eesmärk on probleemide lahendamine, erinevate otsuste tegemine, õppimine ja õpetamine ja esituste aktiveerimine.
• Millised on peamised järeldused, soovitused?
Teadmised juhivad inimeste mõtteid, käitumist ja kommunikatsiooni.
Oluliseks komponendiks on kogemused ja arusaamad, teadmiseks et varjatud teadmised kanduvad edasi õpetajalt õpilasele, või tööandjalt töötajale.
Kasutatud kirjandus:
Liiv, I. Ja Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine. file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Liiv,%20I.%20ja%20Kalle,%20E.%20Teadmusjuhtimine%20(1).pdf
JAANA HARIDUSTEHNOLOOGIA ÕPINGUD 